Soojusest aroomiteraapiliseks küpsenud männimetsa alused jäävad selleks aastaks paari nädala tagusesse suvve. Päike käib madalamalt, õhk, mis muutus kargeks üleöö, raputab tuuleiilidena ladvaõunu puude otsast maha ja elu voolab taas veidi aeglasemalt. Meie otsime ses kõiges uudses, veel veidi harjumatus, teed tagasi rutiini, mis meid külma eest hoiaks ja pimedusest tingitud väsimuse eest kaitseks. 

Prõksuvas kaminatules, küünlaleegi hubasuses, sooja taimetee unistuslikus sõõmus, palavas supileemes ja sügisandide vitamiinirohkuses on midagi nii turvalist, nii kodust, sealsamas äkilist ja veidi intensiivset, mille sees, ent sealsamas ka eest, tunneme vajadust end hoida. Nõnda tekib armastav igatsus kapi tagaseina lükatud kampsuni ja soojemate sokkide järele, kallistava salli kaela ümber keeramise võlust ja märgade lehtede talla all sosistamisest, et sel sügisel lasta end tervitada ja kohe algusest peale sõpradeks saada. 

Vaikus kasvab ümberkaudu, kuni uue kevadise ärkamisajani. Ent seesmiselt tõstavad just nüüd, kui tubasteks olemisteks mahti rohkem, pea ideed,  milleni jõudmine konkreetsuse ja struktuurita keeruline on. Jaksu oleks vaid hetkeilu nautimiseks, sest sombune taevas suuri tegusid küll toetavat ei tundu. Kuigi toovad vihmad nii palju värsket õhku, nii suurt puhastust, toovad nad ka suuremat unevajadust ja üldse mitte üllatuslikult ka immuunsuse langust.

Selles oodatud ootamatuses on oluline leida rütm, mis toimekust toetaks. Enda keha, meele ja hääle seadistamine uueks, eesootavaks päevaks. Seada takti just päikesetõusu järgne pool, end ärgatades venitustejärgselt jahedama duši ning seejärel leevendava kibuvitsahõngulise kreemiga. Või enda lemmik jalutustiirule viia – olgu selleks Sina ise, Sinu kallim või armas koduloom. Hästi süüa ja ohtralt puhast vett tarbida. Kogu ihu loodusliku kosmeetikaga niisutada ja kihiliste riietuste embust nautida. Endale andestada, sest pärast palavikulist suveblissi tuleb tahes-tahtmata tagasilööke uuega harjumisel. 

On oluline mitte jätta unarusse loodust, mis meid järjepanu toetab. Peegeldades meid niii heas kui veas. Kõik viis meelt avatult. Andunult alistudes. Mitte midagi tegemata. Ühtki mõtet mõtlemata. Et tulla tagasi argistesse tegevustesse targema, teadlikuma, rahulikuma, maandatumana. Andes süvenemisele võimalus.

Autor Jete Eevald

IG @vahetevahel